Mida tähendab olla eurooplane?
mõndagi esile tõsta. Esiteks, on märkimisväärne osa vähegi muljetavaldavatest sotsiaalsetest
süsteemidest (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kogu keskaegne kristlik maailm) sündinud Euroopas
või on viimasega vähemalt milleski olulises seotud. Tõsi, oluline hulk tehnikaalastest uuendustest
pole sündinud siin, aga väga paljud neist on just siin esmase laialdasema rakenduse leidnud.
Kindlasti on see tähelepanuväärne pärand üheks nüüdse peataoleku lähtekohtadest. Euroopa
paistab olevat taipamas, et härrasmehelik diplomaatia, mida nad viimase aastasaja vältel
kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige
maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee?
See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks
eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut
pärssiva teguriga. Euroopa Liit, mis peaks omavahelist suhtlust lihtsustama, on kohati loonud