Australopiteekus Liigid • Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate
harvemini esinevad seedeektrakti häired, rohkelt C vitamiini, rohklet mineraalaineid, väheneb rasva- ja keedusoola kasutamine toidus, suurem maitsetaimede kasutamine. Sellisel toitumise viisil esineb ka mitmeid miinuseid. Liiga väike kogus D, B2 ja B12 vitamiini. Väheseks jääb ka kaltsiumi kogus, kui toidust puudub piim. Puudust võib tekkida ka tsingist, kuna taimne tsink imendub väga halvasti. [5] Ka raud taimtoidust absorbeerub ainult poolenisti nii hästi kui raud lihast. Raud annab ajujõudu. Näiteks uurimus Pennsylvania Riigiülikoolis näitas, et madala organismi rauatasemega üliõpilased said testimisel madalamaid punktidesummasid. Taimtoitlased peaksid sööma rauarikast toitu, näiteks keedetud spinatit, ube, kõrvitsaseemneid, kuivatatud aprikoose. Keedetud juurviljadest absorbeerib organism rohkem rauda kui tooretest. [6]
annaabi.ee 
