6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM
e alvarid-väga õhukese mullaga(alla 30cm). P.-L. Eesti paetasandikel. Madal rohutus on liigirikas. Looniitude säilimise eelduseks on karjatamine, ilma selleta muutuks kadastikes või arapikeks. *2)Pärisaruniidud-on moreeni-ja viirsavitasandikel, rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. 3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L.-Eesti Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. d mullad kõrgustikel Huumushorisonidga
annaabi.ee 
