Siseveed, mullad
saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad
karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad
kujuneda.
Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul.
Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili
kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood,
tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus.
JÕGEDE VEEVARUSTUS
Eesti jõed saavad oma vee:
1) sademetest
2) lumesulamisveest
3) põhjaveest
Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt
kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period.
Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt.
JÄRVED
Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5%
kogu riigi pindalast.
Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik
annaabi.ee 
