Soode taimed
peavad saama kaasa väetisehunniku mõnelt linnult või näiteks karult. Muraka viljad
maitsevad paljudele rabade asukatele. Kuid siiski on tal varuks ka kindlam
paljunemisviis: maa all on tal pikk ja harunev risoom, mis võib anda rikkalikult uusi
taimi .
5.3 Jõhvikas
Rahvasuu on jõhvika kohta öelnud: "Punane poisike soos, jõhvipidi mätta küljes kinni."
Taim on oma nime saanud hobuse sabajõhvi meenutavast niidist, mis marja
taimevarredega ühendab. Jõhvika teine rahvakeelne nimi kuremari on tuntud peamiselt
Lõuna-Eestis. See lähtub ilmselt tähelepanekust, et kurg ja jõhvikas asustavad samu
elupaiku.
Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse,
et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et
jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist
põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on
annaabi.ee 
