Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Parter muutub aia ruumilisest osast kaunistavaks
ornamentaalseks põhivormiks ja vastandub kõrghaljastusega organiseeritud ruumile. Parterite
kujundamine muutub järjest enam kunstipäraseks ja keerukaks ning sellega tegelevad paljud
kunstnikud, arhitektid ja aednikud. Teemaga tegeldakse ka teoreetiliselt - 1599. a avaldas
Olivier de Serres (1539-1619) mitmeköitelise teose Le Théâtre d'Agriculture, mille 6. köide on
pühendatud iluaiandusele, tema arvates peab kujunduse ja taimevaliku osas valitsema suur
varieeruvus. Parteri üksikosade piiramiseks soovitas de Serres kasutada madalaid lõhnavaid
roht- ja puhmastaimi - lavendlit, rosmariini, münti, tüümiani; hiljem levis soodsa kliima tõttu
pukspuu, mis tänaseni rohket kasutamist leiab. Sisepinnad soovitas ta täita lilledega -
kannikeste, levkoide, võõrasemade või maikellukestega, seejuures mitte segu, vaid ainult üht
sorti lilledega