Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne (huumusosakesedbakteridzooplanktonahvenad) Kakerdaja järv Kõrvemaalrohketoitelised e eutroofsed on kõige tavalisemad, mis on tekkinud vähetoitelistest järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega,
muldadel tõrjuvad kiiremini kasvavad liigid mägimänni välja. Samal põhjusel ei tasu kuivadel hästi vett läbi laskvatel muldadel kasvatada lehtpuid (Sarapuu, 1983). Siiski on mägimänd väga nõudlik valguse suhtes ja saab hästi areneda vaid täis ja pool-varjulises kasvukohas. (Sarapuu, 2000). Mägimänni kasvukoht võiks olla päikesepaistelises aiaosas võimalikult positiivsel reljeefivormil. Sobilikud on teedeäärsed nõlvad, küngaste taimevaesed lõunaküljed jt paigad, kuhu ei lange hoonete vari. Enamasti kasvavad männid lehtpuudest kõrgemal (Laas, 2004). Mägimänd on üldiselt hea külma-, tuule- ja haigusekindlusega (Laas, 2004). Linnades kasvavatele puudele võib halvasti mõjuda pigem keskkonnasaaste. Üldiselt on igihaljad okaspuud saasteainete suhtes vastuvõtlikumad kui lehtpuud. Lehtede langemisel vabanevad puud neisse akumuleerunud toksilistest ainetest
annaabi.ee 
