Inimene vajab loodust
jääaega mandrijääst ligi 14 000 aastat tagasi. Eesti maapind kerkib Loode-Eestis
kuni 3 mm aastas- siinsetele saartele toob iga sajand lisa. Kokku on Eestimaal üle
pooleteisetuhande saare, kuid vähesed neist on asustatud. Eesti on osa Ida-Euroopa
lauskmaast ning siin on tuhandeid jõgesid ja järvi. Peipsi järv on suuruselt neljas
Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode
all ja poole katab mets.
Liigirikkamad kohad on puisniidud, kust taimetundjad on suutnud leida isegi kuni 74
erinevat taimeliiki ruutmeetrilt ehk 5% kogu Eesti floorast. Kaitsealusteks on
tunnistatud üle 200 taime, nende hulgas ka 24 looduslikult kasvavat orhideed. Eesti
ei ole pindalalt kuigi suur, kuid ilm rannikul ja sisemaal võib olla vägagi erinev.
Mereline kliima muudab talved saartel pehmeteks ja niisketeks. Sisemaal seevastu
on mõõdetud Eesti külma- ja soojarekordid. Madalaim talvine temperatuur pärineb
1940. aasta 17
annaabi.ee 
