EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
aeg-ajalt tõuseb esile ka "inimene silmitsi metsiku loodusega" ehk wilder-
nessi-romantika. Hiiumaast ja Hiiumaa laidudest on kirjutanud botaanik
Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka
linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja-
tena. Et arvukate mainimist leidvate taimeliikide kooslusi, väljanägemist,
lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori
emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja.
Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi
"Matsalu roostikus" (1958) ning Eerik Kumari isiklikus ja emotsionaalses
toonis kirjutatud Matsalu-lugude kogumik "Lindude laht" (1966). Selles-
se on võetud ka Kumari enne sõda ajakirjanduses ilmunud loodusjutte,
näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis
seda piirkonda, kuid oli sealset loodust ning linnustikku uurinud ka nii
tudengi kui tunnustatud teadlasena
annaabi.ee 
