Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel
ei toimi seni haldussuutlikult. Pandivere kõrgustiku põhjavee seisund sõltub endiselt
majanduse arengu või taandarengu tsüklitest. Kõige kindlamalt tagaks põhjavee kaitse
1988. aastal moodustatud Pandivere Riiklik Veekaitseala. See kindlustaks Pandivere
kõrgustiku väärtustamise ühiskonna teadvuses. Kuid ka keskkonnanõudeid järgiva
majandustegevusega kaasneb keskkonnamõju. Peamine reostuskoormus
taimetoiteainete osas tuleb taimekasvatusest ning selle koormuse vähenemist ette näha
ei saa. Parema tehnoloogiaga saame väetiste kasutamist parandada, kuid
lämmastikukaod põlluharimisel on paratamatud. Puhastusseadmetele fosforiärastuse
lisamine leevendab veekogude eutrofeerumist. Inimmõju vähendamiseks
veekeskkonnale on kõige efektiivsem keskkonda kahjustava tegevuse ennetamine.
Kasutatud materjalid:
· "Ohtlike jäätmete võimalik keskkonnamõju, jääkreostus, selle hindamine,
annaabi.ee 
