Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hu...
• 7) Kuidas sõltub PH-st raskemetallide omastamine, kas taim saab seda ise reguleerida? Happelises mullas muutuvad raskemetallide (eriti alumiiniumi) ioonid vabalt liikuvaks ning nende hulk taimedes kasvab. Raskemetallid asendavad ensüümide molekulis olulisi metalliioone mistõttu ensüümide aktiivsus ning füsioloogiliste protsesside kiirused langevad. Õppeaines käsitletakse ökofüsioloogia kohta taimeteaduste süsteemis; kiirgus-, vee- ja temperatuurireziimi, mineraalse toitumisiseärasuste ning õhusaaste mõju füsioloogilistele protsessidele taimedes. • Ökofüsioloogia kursus on ülesehitatud väliskeskonna faktorite kaupa: energia, CO 2 , mineraalained, vesi, temperatuur. Difusioon on aine juhuslik ruumiline liikumine kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas Vee potentsiaal
annaabi.ee 
