Ränded, siirded, järglaste saamine, kasvuperioodi intensiivistumine ja soikumine, lehtede varisemine ja pungade puhkemine 3. Sadade aastate vältel toimivad muutused, nt. Koosluste vaheldumine ehk suktsessioon; loomulik ja pöörduv, nt. Laanekuusiku asendumine lehtpuistuga,edasi segamets, pöördumatu; nt. Loopealsete kinnikasvamine; otsene või kaudne inimtegevuse mõju, nt. Metsadde lageraie,karjääride taimestumine, järvede kinnikasvamine seoses biogeense reostuskoormusega, allmaakaevandamise mõju veetasemele 4. Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode kuivendamine iii
Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased.
annaabi.ee 
