Eesti väikejärved
näitavad aga keriloomi Brachionus, Pompholyx jt. sisaldavad kooslused.
[Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
Enstüklopeediakirjastus] (lk. 279-280)
Suurtaimestik
...jaguned kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesiseseks taimestikuks. Nende levik sõltub
konkreetsetest tingimustest. Taimestikurikaste järvede pindala moodustab 7181 hektarit
ehk 40,8%, mõõdukalt taimestunud on 4893 hektarit ja taimestikuvaeste 5526 hektarit.
Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki
sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja
25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika
veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved.
Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane
vesikupp, vesikatk jt.
annaabi.ee 
