Matsalu laht ja selle ümbrus
peliit. Matsalu laht on kitsalt maismaasse tungiv Väinamere osa. Lahe välisosa on mere mõju
all nii vee soolasus kui ka toitainete sisaldus on sarnane Väinamerega. Lahe idaosassa toovad
oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad
intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud
veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981).
Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse
tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest
laht on madalaveeline, enamus lahest on madalam kui 3 meetrit. Põhjataimestikust on ida
poolsemas lahe osas leitud üksikid agariku eksemplare, leidub ka rohevetikat, karedat
mändvetikat ning sinivetikate kolooniaid. Siin seal kinnitub põhjale kaelus-penikeelt, mis
võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks (Kumari, 1985). Matsalu lahes kasvab ka Eestis haruldane
annaabi.ee 
