Karula rahvuspark
Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede
valdkonda. Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus
on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused
liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-
Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Karula järvede ühisjooneks võib pidada
enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks.
Suurimateks ohtudeks järvedele on nende liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme
muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata
külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida
ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit.
Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida
annaabi.ee 
