Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus
angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on
püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on
peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem
avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga
ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga
ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda.
Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad.
Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal
käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt
vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi
sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt.
annaabi.ee 
