Neuraalne regul-NS kaudu. Humoraalne regul-Vere kaudu. Sarnasus-Kindlustavad sisekonna stabiilsuse. Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA. Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone- Taimepopulatsioone- Põhilised koetüübid inimese org-Lihaskude, sidekude, närvikude,epiteelid Elu tunnused- rakuline ehitus,keerukas organiseeritus,aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskond, paljunemisvõime, pärilikkus, kasvamine, reageerimine väliskeskkonnaga. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria.
päristuumsed e eukarüoodid) 5)bakterid(bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed:LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID(punavetikad) 4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone NT.kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi
piirkondade nõest tumestatud ja samblikuvabadel puutüvedel on tume liblikas halvast nähtav, seega paremini kaitstud kui selgelt eristuv hele vorm. Heleda samblikuga kaetud okste vahel on tume vaksik seevastu lindudele palju kergemini tabatav kui hele liblikas. 13) taimede saastetolerantsus taimede kohastumine saastunud elukeskkonnaga. Palju on uuritud raskmetallide suurt sisaldust taluvaid taimepopulatsioone kaevandusaladel ja erinevate reostusallikate läheduses. Tavaliselt on tegemist vase, tsingi, tina, nikli või arseeniga. Kuigi metallitolerantsust teatakse rohkem sootaimedel, on seda täheldatud ka mere- ja magevee vetikatel ning sammaldel. Taimed võivad kohastuda ka õhusaastega, näiteks vääveldioksiidi ja osooniga. Vääveldioksiidi taluvad Ameerika kurereha (Geranium carolinianum), tömbilehine oblikas (Rumex obtusifolius) ja mitmed teised rohttaimed
annaabi.ee 
