Keskkonna hapestumine
(oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need
traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996)
Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade
lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna
keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad
pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab
hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite
kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996)
Hapestumise seisukohalt on olulised lämmastiku oksiidid. Lämmastikoksiidid moodustuvad
õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest
lämmastikust. Saaste sisaldab mõlemat ühendit, kuid atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks.