Põltsamaa rahvusriided.
Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena
linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa
käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole
jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse
eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt
kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati
siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad
(keskmiselt 8 cm) geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd ning eriti laiad
mahamurtudsärgikraed rikkaliku põimpiluga otstes. Lisaks kaunistati särke peenevalge
madalpistetikandi (lugakirjad, kassikäpad) või püvisilmtikandiga (külakirjad). 1937. aastal
annaabi.ee 
