Seened on üldjuhul rakukestaga rakkudega. Rakukest erineb sõltuvalt seenerühmast. Kõrgematel seentel tavaliselt kitiinist. Ürgsemate seente puhul esineb üherakulist ehitust, enamasti on nad aga seeneniitidena (hüüfid). Mõnedel alamatel vormidel keha meenutab küll seeneniiti, kuid on jätkuvalt üherakuline e risomütseel (üks rakutuum, sealt väljuvad seeneniidi taolised väljakasved). Sekundaarne üherakulisus pärmi eluvorm. Pärmi võib kohata magusas taimemahlas. Kui seeneniite on palju koos, siis moodustavad nad sellise kimbu e risomorfi. Risomorf on üheltpoolt säilitusorgan, teiselt poolt juhtorgan, seal toimub väga intensiivne ainete transport. Sklerootsium kõva must moodustis, üleelamis kude. Seen kogub sinna varuaineid. Sklerootsium on iseloomulik väga eripärase toiduga seentele. Viljakeha esineb ainult keerulisematel vormidel kandseentel ja kottseentel. Ürgsemad kottseened on ilma viljakehata. Viljakeha on
lehed on alt karvased. Õied on kuldkollased, 2-3 cm läbimõõdus, viietised, sageli mõne puuduva kroonlehega. Õitseb mais ja juunis ning on esimene õitsev tulikas kevadeti. Viljaks on koguvili rohketest pähklikestest. Iga pähklikese tipus on peenike konksjalt kõverdunud nokk; selle abil saab kinnituda möödujate karvadesse ning nii seemneid maailma laiali saata. Kasutamine: taim on mürgine taimemahlas sisalduva anemoniini tõttu, taimemahla sattumisel nahale võivad tekkida villid, justkui oleks tulega põletada saanud. (sellest tuleneb taime eestikeelne nimi). Heina kuivades anemoniin laguneb ja kariloomadele põletusi ja mürgitusi ei tekita. KOLLANE ÜLANE Anemone ranunculoides, nimi tuleneb kreeke keelest: anemos tuul; ranunculoides tulikasarnane. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsad, põõsastikud, metsaservad, eelistab kasvada kohas, kus
annaabi.ee 
