Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa. Veestik Rahvusparki läbivad või selles olevad veekogusid on umbes 17 läbivad või selles olevad veekogud. Nt.Saardu peakraav,Rannamõisa jõgi,Tuudi jõgi,Käära oja ja Teorehe järv. Taimed ja Puud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 780 puu ja taimeliiku kokku. Pargis elutsevad loomad ja linnud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu- ja 47 imetajaliiki. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.Imetajatest aga kobras ja põder. Kaitseall olevaid linde on 23 liiki nt. laanepüü.Kaitseall loomi aga 3 liiki nt. saarmas. Õppekäigud Saab külastada Matsalu Rahvuspargi keskust.Vaate torne.Mõisasi ja muud huvitavat.
usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. Andmete kogumine 1936-1941: 1935. aasta looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Aastatel 1936-1941 oli tehtud 549 sissekannet: 238 rändrahnu, 236 puud, 47 maa-ala, 26 taimeliiku, 2 allikat. Nõukogude periood: 1955. aastal loodi Teaduste Akadeemia looduskaitse Komisjon, kelle ülesandeks oli: - looduskaitse riikliku süsteemi ja seadusandluse ettevalmistamine - kaitsealade võrgu ja loodusmälestiste nimekirjade koostamine, - teadusuurimused - selgitustöö. 1957 - võeti vastu looduskaitseseadus (kehtis 1990.): Seaduse alusel loodi 4 riikliku looduskaitseala (Matsalu, Nigula, Viidumäe, Vaika) ja mitmeid teisi kaitsealasid. 1957.
annaabi.ee 
