Meetaimed
raadiuses.
Meetaimede jaotus
Meetaimed võib jaotada:
1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised
meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis-
septembris).
2. Mee produktiivsuse järgi:
a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge
mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka
monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett
pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt.
Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg
mett hektarilt;
b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik
peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus.
3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja
karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed.