Kahepaiksed vaheeksami materjal
Kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita)
Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis)
Mudakonn (Pelobates fuscus)
Rohukonn (Rana temporaria)
Rabakonn (Rana arvalis)
Tiigikonn (Rana/ Pelophylax lessonae)
Veekonn (Rana kl. esculenta/ Pelophylax esculentus)
Järvekonn (Rana ridibunda/ Pelophylax ridibundus)
Sabakonnalised – vesilikud:
Vesilikud on veekogudes sigimisajal. Nad ei häälitse. Pärast sigimise lõppu toituvad ja
talvituvad maismaal. Emasloomad mässivad munad taimelehtedesse. Isastel on pulmarüü –
seljale kasvab hari ning keha muutub kirevamaks.
Tähnikvesilik on levinud üle kogu Eesti. Harivesilikku leidub Lõuna- ja Kagu-Eestis ning
Järva- ja Virumaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta
veekogusid, kuhu on asustatud kalu.
Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas
jätke, sabauimel on mustad täpid. Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas.
Kärnkonnad:
annaabi.ee 
