Eesti põllumajandus
ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja natuuras või jäädi
võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi
tööstust põllumajanduse arvelt, ideoloogiline muutus tuli alles pärast Jossif Stalini surma
1953. aastal. 1980. aastateks oli Eesti ENVS-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi,
kus veeti Nõukogude Liitu rohkelt juustu, võid, liha ja vilja. Levinud olid nii sea- kui ka
piimakarjakasvatus. Taimekultuuridest olid levinumad nisu, rukis, vähemal määral
kaer,oder, raps jms. Eesti ala kolhoosid ja sovhoosid olid paremal järjel, kui NSV Liidus
keskmiselt.
Arenes ka põllumajandusteadus. Iseseisva kõrgkoolina loodi Tartus Eesti Põllumajanduse
Akadeemia (nüüdne Eesti Maaülikool), mis sai alguse Tartu Ülikooli
põllumajandusteaduskonnast.
Eesti Vabariigi taasisesesivumise järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust.