"taimekiudude" - 1 õppematerjal

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki taimekiudude või pintsliga, mis oli valmistatud oksakestest või loomakarvadest. (Morris, N. 2004). Teadlased arvavad, et enne jahiretke kogunesid kütid loomapiltide ette, tantsisid, põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994) Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus. Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest. Nemad pidid rahvast kaitsma ja valitsema.