Rohtlavööndi taimestik
Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub
praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast
suurt purjepinda.
Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes
küljelt küljele ja hüpates maapinna väikeste kumeruste ettetulemisel.
Sattunud mingisse lõksu, kus tuulehood on vaiksemad, taimekerad peatuvad, kusjuures nad
haakuvad sageli mitmekaupa kokku ja uue tugeva tuulehooga jätkavad niisugusel kujul oma
rännakut.
Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse.
Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt.
Kesksuvel lisanduvad vägiheinad, jumikad jm.
Suve lõpus taimestik närbub, õitseb ainult osa neist: kuumuse ja kuivaga kohastunud
maltsalised ja poolpõõsad ehk pujud.
Rohtlataimede kujunemisele avaldab oma mõju ka loomastik
annaabi.ee 
