Maamajandus
Väikesed kolhoosid ei suutnud
investeerida ei uute hoonete ehitamisesse ega soetada masinaid. Nõukogude võimu esimestel
kümnenditel liideti kolhoose pidevalt, olukord stabiliseerus 1970. aastate alguseks. 1989. aastaks oli
Eestis 365 ühismajandit, mille keskmine suurus oli 3600 ha haritavat maad. Toonane põllumajandus
Eestis oli orienteerutud Nõukogude Liidu siseturule. Liiduvabariikidest ja ka välismaalt veeti sisse
üle miljoni tonni teravilja ja jõusööta (mida oli 1/4 oma taimekasvatustoodanguga võrreldes),
Nõukogude Liidu turule veeti enam kui kolmandik toodetud loomakasvatussaadustest. 1985. aastal
oli ühismajandites hõivatud kokku 139 300 inimest, neist otseselt põllumajandusliku tootmisega oli
seotud 97 400 töötajat. Suur osa inimestest töötas lasteasutustes, sööklates, kultuurimajades, sooja-
ja energiavarustuses, mis teenindasid kõiki piirkonna elanikke. Möödunud sajandi kolmandad
struktuursed muutused põllumajanduses algasid 1988