Põllumajandus (referaat)
varustamise kohalike toiduainetega ja eksportida konkurentsivõimelist toodangut
(eelkõige peekon ja või) paljudesse arenenud riikidesse. Ka plaanimajanduse tingimustes
(aastatel 19451990) oli Eesti põllumajanduses suhteliselt kõrge tootmistase.
Taimekasvatuses kasutati palju mineraalväetisi 1989. a. ühe põllumaa hektari
kohta keskmiselt 266,7 kg toimeainele ümberarvutatult, 1985. a. isegi 289,3 kg, mis
ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põldudelt äratoodut ja loomulike
kadudega kaasnevaid näitajaid. Herbitsiididega töödeldi peaaegu kogu suviteravilja
külvipind. Mineraalväetiste tasakaalustamata ja herbitsiidide suhteliselt ohtra kasutamise,
eriti kasutamisvigade tagajärjel reostusid veekogud ja moonutusid mikrobioloogilised
protsessid mullas.
Loomakasvatussaaduste tootmine rajanes suures osas sisseveetavale ostujõusöödale.