Botaanikaaia referaat
Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud
aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-
1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati,
täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T.
Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja
taimegeograafilised kogud".
Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor
Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse.
Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist
taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia
tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette