Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
..
TAIMED AIAS (Hellström 1997)
Aed pidi sisaldama - kui vähegi võimalik - kõiki tuntud kasulikke viljapuid ja taimi, näitamaks,
mida kõike Jumal on loonud. Uute maailmajagude avastamisega kaasnes ka uute taime- ja
loomaliikide avastamine, mida hoolega kirjeldati ja katalogiseeriti. 16. sajandil toodi Itaaliasse
näiteks hobukastan, sirel, Prunus laurocerasus, hüatsint, keisrikroon, tulbid... Asutati samuti
"botaanikaaedu", mis erinesid harilikest aedadest oma suure taimedevaliku poolest.
Ilu- ja tarbeaia vahel suurt vahet ei tehtud, aed pidi rahuldama mõlemaid vajadusi. Peale
kasulikkuse ja ilu mängis taimede valikul olulist osa ka nende sümboolne tähendus, seosed
antiikse kirjandusega. Antiigi kirjandusest pärinesid korrapärased puuderead ja nendel ronivad
luuderohi ja viinamarjaväädid, pukspuu pügamine loomakujudeks (topiaarium) ja palju muud.
Puid-põõsaid hinnati ka nende värvikate õite ja viljade ning sügisvärvi pärast. Larix, Cornus