Lapimaa
Paljudes
kohtades paljandub alukord maapinnal või on väga lähedal huumuskihile, mistõttu osaleb
aktiivselt mullatekkes. Aluskorra kivimid, peamiselt graniit ja gneiss, on happelise koostisega,
mistõttu ka enamus muladest Lapimaal on happelised ja vähese toiteainete sisaldusega.
Taimesti ja loomastik ei ole väga liigirikas. Liikide arv väheneb laiuskraadide suurenedes.
Laiuskraadide suurenedes väheneb ka soojade päevade arv, mis on soodsad taikattekasvuks.
Seda kompenseerib osaliselt polaarpäev, mis toidab taimi öö-päeva ringselt kiirgusega ja nii
saavad taimed vähestele soojadele päevadele vaatamata piisavalt kasvada. Ka ei lase mitte
loojuv päike polaar päevade ajal ilmal minna liiga külmaks, mis võik kahjustada taimestikku.
Vatavalt laiuskraadile ja kõrgusele jaguneb Lapimaa erinevateks looduvöönditeks, kus igat
ühte iseloomustavad teatud kindlad põhi liigid. Inimasustus on väga hõre või puudub üldse.
annaabi.ee 
