Eesti loomastik. Selgrootud
tingimusi merega piirnevatel aladel ja seega ka selgrootute elu nii vees kui ka maismaal.
Selgrootute loomade peamised liikumisteed Eesti ala hõivamisel.
Kui vaadata, kustkaudu toimub kaasaegne liikide liikumine meie aladele, siis võib arvata,
et ka jääst vabaks jäänud ala asustamine toimus umbes samadest suundadest. Peamiselt
liiguvad loomaliigid meile lõunast, piki mererannikut. Teine liikumissuund on kagust
stepialadelt ning kolmas idast taigapiirkonnast. Vähesel määral on meie ala asustavate
selgrootute hulgas ka liike, kes on siirdunud siia põhja poolt. Et aga need on kõik
külmalembesemad liigid, siis üldiselt nad meile pikemalt elama ei jää. Selliseid liike
kohtab ennekõike rabades. Kui vaadata Eesti ala õhust või kaardilt, siis on näha, et see
territoorium on kahest küljest (läänes ja põhjas) piiratud üsna laia veealaga. See ala
takistab paljudel maismaaselgrootutel edasiliikumist loode suunas. Seega jäävad paljud
annaabi.ee 
