Eesti taimkate
eelkõige Ida- ja Kagu Eestis. Perioodi lõpupoole muutus kliima kuivemaks ning rabade
areng aeglustus.
Subboreaalne kliimaperiood 3000 500 aastat e.Kr. oli suhteliselt soe, kuid perioodi keskel
kliima jahenes. Esimesel poolel algas intensiivne kuusikute laienemine ning kuusest ja
laialehistest puudest segametsade esinemine. Kuuse levik saavutas Eestis maksimumi, tõrjus
teised puud välja, eriti tamme ja sanglepa, lõpuks hõivas isegi kuivemad kasvukohad ja
kujunesid välja liigivaesed taigamatsade taolised kuusikud, sellele aitas kaasa ka ale
10
põletamine. Leitud on aga ka pööki. Laiemalt hakkasid levima ka rabamännikud, kasvama
hakkasid ka mitmed stepipäritolu taimed, sest kliima oli kuiv.
Subatlantiline periood 500 aastat e.Kr. - praegu, kliima niiskem ja jahedam kui eelmisel
perioodil. Turba juurdekasv kiirenes, rabamännikute pindala on oluliselt suurenenud,