Vääriselupaikade inventuur Eestis
üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade
kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja
paepinnasel, parasniisked kuusikud ja kuusesegametsad, liigirikkad lodulepikud ja lammimetsad,
sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001).
Metsade taimekooslusi kitsamas mõistes on uuritud ja eraldatud vaid laialehiste metsade puhul
(Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes
metsatüüpides raske leida karakterliike. Selliseid metsakooslusi iseloomustavad pigem
enamusliigid ja ökoloogilised tingimused.
Metsade klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis metsatüpoloogiat, mis lähtub kasvukoha
juhtivatest edaafilistest ja hüdroloogilistest parameetritest ning seal kujunevast tüüpilisest
taimekooslusest. Metsanduses kasutatav tüpoloogiline loend (Lõhmus1974, 1984) on täiendatult
annaabi.ee 
