Eduard Viiralt
kord roiutas töömahkas tellimus kunstniku ära, mis annab tunda ka illustratsioonide taseme
mõningas ebaühtluses. Siiski pakuvad ainuüksi tänu Viiralti illustratsioonidele tänapäeval
huvi niisugused teosed nagu E. Tennmanni usuõpetuse lugemik, mille neli osa ilmusid 1924.
ja 1925. aastal.
Illustreerides jälgis Viiralt üldiselt alati täpselt teksti, kuid tänu elavale fantaasiale ja
isikupärasele stiilile on tema illustratsioonid vaadeldavad iseseisvate taiestena. Ta oli
süzeeliste piltide autor, kes noppis tekstist välja dramaatilised kulminatsioonipunktid,
karakterite kokkupõrked või ilmekamad olustikustseenid. Ses mõttes on iseloomulikud
illustratsioonid Juhan Jaigi ,,Võrumaa juttude" I osale, mis on tulvil dünaamikat, kirgi,
võitlusmöllu, muinasjutulisi ilmutusi. Sugestiivne nägemuslikkus paelub ka mitmetes
illutratsioonides Jakob Kõrvi ,,Muinasjuttudele" ning M.J. Eiseni ennemuistsete juttude
kogumikule ,,Eesti imede ilmast"
annaabi.ee 
