Platoni Pidusöök
ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik
ennustamine (manteia)[5].
Diotima räägib uue müüdi Erose sünni kohta. Tema isa on jumal Poros[6] ja ema on Vaesus (Penia). Sellest ka
Erose kahetine loomus. Ühest küljest on ta vaene, mühaklik ja kodutu, teisalt aga taotleb ta aina ilusat ja head, on
mehine, uljas ja reibas, taibukas ja taidurlik. Ta pole „ei surelik ega surematu, vaid võib ühel ja samal päeval
õitsele puhkeda ning elada … kuid samas ka surra ja vastavalt oma isa loomusele taas ellu ärgata“ (214). Eros on
filosoof, kes erineb nii võhiklikust lollist kui ka juba tarkust omavast jumalast (215).
Diotima laiendab armastuse mõistet ja ütleb , et „põhiolemuselt on see igasugune hüve ja õnne ihaldus“ (217) ning
et tavalises mõttes armastus on vaid selle üks liik