Artur Alliksaare luule
,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta
soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus
mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest
,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu,
on ainult hetk milles viibime praegu."
Talveidüll
Taevas - õrnpuhas türkiis
hangede roosal kristallil.
Oma taiduriulmas on talvelgi hallil
ja vaid hingega tabatav on nende viis.
Metsade tume karniis
on raamiks sel õhtul, nii kallil.
Valge vaibaga tee avab hangede vallil
härmapitsides hämarduv muistendihiis.
Lumehelbeid, mis on nagu riis,
üha sulab mu lehvivail sallil.
Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil,
mis mu endagi südame kaasa vist viis.
Jälle väheneb tunnete kriis.
Mõnel kollasel tähekorallil
pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil
või määratuavaras jäägaleriis.