Ain Kaalep elulugu
pidid astuma Siberi-rongi
Ma midagi isiklikku ei tea minu mundriga meeste käsu all.
ju tuntud kujur Roosist, Üksjagu läks muidugi kongi,
kuid küllap vähemalt selge pilt
võiks jääda sellest poosist, üksjagu edasi sealt davai!
ilma pikema jututa mulda.
mille sain mina, nii nagu seisan siin oli öid, kus mõeldi ka Venemaal:
tema taiduritahte läbi: kas järele meile ei tulda?
vahin maha, ja minus kehastub lein
ja leinaga koos ka häbi. Oh jah, minu mundris mõnigi mees
ju au ja kiitust ka maitses
Kui oleksin lihtne sõjamees, selle eest, et ta oma kodumaad
kes käsuga rindele aetud, päris tões ja vaimus kaitses
võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka
seal langenud, maha maetud, kuni selleni, et juba võõral maal