Haridus Eesti kultuuris
Koolitöö kestis viis päeva
nädalas. Põhitähelepanu pöörati kirikulaulule ja usuõpetusele. Iga koolipäev algas ja lõppes
vaimuliku laulu ja palvetega. Õpetamise meetoodika oli väga primitiivne.
Teisel tunnel õpiti katekismust, kolmandal laulmist, neljandal numbrite tundmist. Pärast
lõunavaheaega harjutasid suuremad lapsed iseseisvalt lugemist. Noorematele õpetati samal ajal
lugemist ja palveid. Iga reede pärastlõunal õpetati taibukamatele arvutamise raamatust
rehkendamist ja neile, kes tahtsid, kirjutamist.
1840. aastatel ühtlustus külakoolide õppetöö sisu ja koolikorraldus. Algas üleminek
kirjutamise ja rehkendamise õpetamisele. Kooliprogrammi tuli mitmehäälne laul ja noodiõpetus.
Käesolevasse ajajärku langes ka koolikooride loomine. Sellesse ajajärku langeb esimeste
tütarlapstekoolide ja töökallakuga mõisakoolide asutamine.
Matemaatikat õpetati esialgu vähem kui kirjutamist
annaabi.ee 
