Bengt Gottfried Forselius
nii saksa- kui eestikeelsetes raamatutes. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina
tähtedega. Kirjutamise algõpetus omandati aabitsa järgi. Forseliuse esitatud lihtsamad reeglid õpiti
pähe. Kirjutamisvilumus ja õigekiri said selgeks raamatutekstide ümberkirjutamisega.
Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine. Eluvajadused nõudsid arvutamisoskust nelja
põhitehte piires, mõõdu- ja kaalusüsteemide ning rahaühikute tundmist, peast- ja tahvlirehkendust.
Ained, milles puudusid õpikud, märgiti üles konspekteerides. Väärib märkimist, et arve loeti teisiti
kui tänapäeval. Vana arvude lugemine oli tekkinud siis, kui puudusid araabia numbrid ja talupojal
polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele,
mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele,
andekamad abistasid mahajääjaid
annaabi.ee 
