V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
poole.
Sellest põhiplaanist on midagi veel tänini säilinud.
Millist vaatepilti võis see linn 1482-sel aastal pakkuda
114
6
5
vaatajale, kes seisis ülal Jumalaema kiriku tornis? Katsume seda kirjeldada.
Hingeldades üles jõudnud vaatajat üllatas kõigepealt määratu hulk katuseid, korstnaid,
tänavaid, sildu, platse, torne ja tornitippe. Kõik tungis korraga silma: nikerdatud katuseviil,
terav katusehari, tornike müürinurgal, kivist püramiid üheteistkümnendast sajandist,
tahvlikivist obelisk viieteistkümnendast sajandist, ümmargune ja sile lossitorn, kandiline,
kaunistatud kirikutorn, olgu see suur või väike, massiivne või õhuline. Vaataja pilk kadus
kauaks selle labürindi sügavusse, kus kõik oli omapärane, otstarbekas, vaimukas ja ilus, kus
kõike oli loonud kunst, olgu see siis väike majake oma maalitud ja nikerdatud fassaadi ja
mustrilise puusõrestikuga, oma madala ukse ja etteulatuvate korrustega, või kuninglik
Louvre oma tolleaegsete tornide reaga
annaabi.ee 
