Vana-Idamaade haridusest
Õpilased pühendati nn.
tarkuse juhendisse, mis sisaldas peale kõige muu ka eetika- ning moraaliõpet. Koolis
toimus päevane õpe ning poisid läksid kooli hommikul ning lahkusid sealt siesta
ajaks, et tulla peale seda tagasi ning õppida õhtuni. Algajad kasutasid kirjutamise
harjutamiseks lubjakivi ning potikilde ning need materjalid säilisid hästi ning tänu
sellele on näiteid nendest meilegi säilinud. Noored poisid õppisid kirjutama
kopeerides olemasolevaid dokumente puust tahvlikestele, mis olid kaetud kipsikihiga
nii, et teksti sai tahvlilt pühkida. Õpetaja parandas vead punase tindiga. Vanemad
poisid said kasutada kirjutamiseks papüürust. Õppetöö käis istuvas asendis ning
poisid hoidsid kirjutusvahendeid süles. Üleastumiste ja eksimuste korral ootas poisse
karm karistus, didaktilise kirjanduse ümberkirjutamisest, peksmisest kuni lausa
kinnisidumiseni. Koolis sai omandada eelkõige preestri, arsti või kirjutaja väljaõpet,