Misantroop
paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning
sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja
teiste kirjades pilanud. Selle peale ei soovi keegi enam Céliméne'iga tegemist teha.
Lavastus lõpeb positiivse noodi, ehk siis Céliméne'i ja Alcaste'i sõbra Philinte
armastusega.
Lavakujundus oli lahendatud mitte rekvisiitide, vaid lihtsa tahvelpinnaga, kuhu olid kõik
vajalikud asjad joonistatud. Näitlejad joonistasid neid jooksvalt lavastuse käigus juurde või
tõmbasid maha, kui midagi liigutasid ning joonistasid uude kohta. Sellist lahendust nägin
esmakordselt ja see mõjus huvitavalt ja pilkupüüdvalt.
Näitlejad mängisid oma osad ja liikumise hästi välja, kuigi teksti esitus oleks võinud olla
natuke rahulikum, et sisu jõuaks paremini kohale. Eriti hea ümberkehastumisega sai