äärmiselt detailide rohked. Iseloomulikuks kujunes figuuride eraldatus teineteisest ning iga kuju on ka eraldi meistriteos. Skulptuuridena oli kujutatud tihti pühakuid- valitses pühakutekultus. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Kuna Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, hakati seinamaalidele alternatiive otsima ning mindi üle tahvelmaalidele. Nendele maaliti tihti portreid või piiblistseene. Samuti hakati viljelema vitraažide kaunistamise kunsti ning suured aknad kaunistati suurejooneliselt ning värvikalt. Klaasi värviti juba valmistamisel, et ka väikseimaid detaile hiljem kujutada. Vitraažide kõrval valmistati ka miniatuurmaale, mis olid samuti väga detailsed ja kujutasid loodust ning sündmusi väga realistlikult. 16. Näide vaibakunstist.
olnud maailma keskpunkt nagu ta oli itaalias olnud. Olmeliste esemete kujutamine piltidel on sümboolne. Piltidel on ka õpetlik, moraliseeriv tähendus. Peamiseks ülesandeks oli hingeelu avamine, mitte näidata anatoomiliselt idealiseeritud inimest. Ei levi kunstniku kui isiksuse kummardamine. Sellepärast on ka madalmaade kunstnikud päris mitmed jäänud anonüümseks. Itaalias oli tähtsal kohal seinamaal, madalmaadel koondub kogu tähelepanu tahvelmaalidele, eriti suur tähelepanu altarmaalidele. Nende kõrval hakati tegema ka väiksemaid, mis olid mõeldud jõukamatele linnakodanikele. Maali formaat muutub väiksemaks, et seda saaks kodus seinale panna. 15 saj võeti kasutusele ka õlivärvid. Itaaliasse jõudis see 15 lõpus. Segamise teel ja kihtidena maalidel saadakse lõputult palju erinevaid värvitoone. Sest alumised kihid kumavad pealmistest läbi. Samuti on nad erksamad kui temperad. Võrreldes temperatega, kuivavad nad palju aeglasemalt
annaabi.ee 
