tingimustes ühineb veega, paisub ja läheb üle kipsiks. Sulfaadid Anhüdriit CaSO4. 41,2% CaO, 58,8 SO3. Kristalliseerub rombiliselt, kuid esineb tavaliselt kompaktsete teraliste agregaatidena. K 3-3,5, E 2,8-3. Värvus valge, enamasti sinaka, hallika, harva punaka varjundiga. Tekibpeam. Keemilisel settimisel merelahtedes. Maapinna tingimustes ühineb veega, paisub ja läheb üle kipsiks. Kips CaSO4.2H2O. 32,5% CaO, 46,6% SO3, 20,9 H2O. Kristalliseerub monikliinselt. Kristallid enamasti tahveljad. Iseloomulikud „pääsusaba-kaksikud“. Tihti esineb ka peeneteraliste agregaatidena või asbestitaoliste kiusliste kihtidena. K 1,5-2 (küünega kriimustatav), E 2,3. Värvus valge, üksikud kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis. Kuumutatud kips mood. veega segatult kiirestitarduva massi, mida kasut. ehitustel, kirurgjas jne. Fosfaadid Apatiit – Ca5/PO4/3/F/Cl/
Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone. Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad. Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid
annaabi.ee 
