Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev
Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub
tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus
mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas
(karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre
liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor).
4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst
Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920.
aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist.
Hooneterohkemad ansamblid paiknesid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui
klassitsismi- ja barokkperioodil olid need kujunduslikult seotud peahoonetega, siis nüüd
annaabi.ee 
