Rahvusliku liikumise põhjused Eestis
Kahtlustati ka koostööd
baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas.
1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti
rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav.
1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus.
Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed.
Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ".
1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel.
2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi
kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas
suureks vaimult.
60 aastatel algatas Eesti Aleksandi kooli komiteede liikumise see oli rahakogumine Eesti
Aleksandrikooli loomise heaks. Kooli nimetus oli tsaar Aleksander I auks.
Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi