ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
ainult oma seisundile vastavad tunded ja teadmised; ta piirdus oma tõeliste
vajadustega, ta vaatas ainult neid asju, mis tundusid talle huvi pakkuvat; ei tema
edevus ega ka intelligentsus teinud märgatavaid edusamme. Isegi kui ta juhuslikult
midagi avastas -- keda oleks ta saanud sellest teavitada, kui ta ei tundnud ära oma
lapsigi? Oskus suri koos leiutajaga. Ei olnud haridust ega arengut, põlvkonnad
vahetusid, aga tulemusi polnud, sajandid möödusid ikka ühetaolises algaegade
tahumatuses, sest iga inimpõlv alustas alati samast punktist. Liik oli juba vana, aga
inimene jäi ikka lapseks.
Peatusin sel eeldataval algelisel olukorral nii pikalt sellepärast, et parandada vanu
vigu ja kummutada sügavalt juurdunud eelarvamusi. Uskusin, et pean tungima asja
juureni ning näitama tõepärase pildi abil loomuseisundist, et ebavõrdsus -- isegi
loomulik ebavõrdsus--ei olnud toona kaugeltki nii reaalne ja mõjukas, nagu väidavad
meie kirjanikud.