Eesti kunst keskajast klassitsimini
saavutanud sakraalehituskunst sel perioodil enam endist ulatust ega kunstilist mõjuvust. Ei ole
seal ka kabalinnale omast mõjuka elulaadile omaseid hooneid ja elamuid. Tallinnas moodustavad
hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise
rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute
püstitamisega 15-16 sajandil
Pühavaimu kirik: (torniga)
Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt
pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai
võlvid.
Tallinna Toomkirik:
Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata. Pikihoone kaeti servjoonvõlvidega, mis kujunes
valitsevaks võlvitüübiks Põhja-Eesti hilisgooti võlvruumides. Võlvikud on seotud tugevate
profileeritud vööndkaartega, mis annavad laele selge liigenduse ja elustavad suhteliselt sügavate
annaabi.ee 
