Henri de Toulouse-Lautrec
Alichoux de Senegra juhatusel. Henri oli väga kiire taibuga ja õppis hämmastavalt ruttu. Ta oli väga
elav ja lärmakas. Kõik teda imbrutes oli tema jaoks ülimalt huvitav ja uus. Ema ütles tema kohta
"Elav nagu pall". Henri oli piassava domineeriv ja tujukas, oma ainukese lapse õigusi kasutas ta
täielikult ära, surudes läbi kõik oma tahtmised. Ta oli pilkehimuline ja armastas nöökida. Ema oli
Henri üle väga uhke, ta ei tahtudki, et Henri oleks mingilgi moel teistsugune. Ema oli see, kes tema
eest hoolitses ja teda kasvatas. Isa arust oligi see ema töö, sest tema jaoks hakkas poiss alles siis
midagi tähendama kui Henri hakkab ratsutama. Ema õpetas Henrile perekonnaajalugu ja kõike
muud sugupuust. Hoolimata Henri taibukusest ja iseloomust, mis emale nii väga meeldis, oli ema
Adele siiski väga mures. Henri tervis ei olnud kõige parem ja tugevam. Henri ei olnud küll kidur,